Dialogu kolaborativu ho komunidade afetadu ba reabilitasaun Estrada Urbana, Uma kain lima nulu resin-neen (56), kompostu husi Suku Bahú no Tirilolo iha Postu-Administrativu Baucau-Vila, Munisípiu Baucau.

22 May 2026

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮: 𝐊𝐢𝐧𝐭𝐚 21 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026-

Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia Organizasaun Urbana (SEATOU) Sr. Germano Santa Brites ho Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau, Dra. Veneranda E. M. Lemos Martins, hala’o dialogu kolaborativu ho komunidade afetadu ba reabilitasaun Estrada Urbana, Uma kain lima nulu resin-neen (56), kompostu husi Suku Bahú no Tirilolo iha Postu-Administrativu Baucau-Vila, Munisípiu Baucau.

Sua Exelénsia Sekretariu Estadu Asuntu Toponímia Organizasaun Urbana (SEATOU), Sr. Germano Santa Brites, hateten, relasiona ho lansamentu estrada urbana iha fulan hirak liu ba realiza ona, ohin ita hamutuk iha ne’e koalia kona-ba alargamentu estrada maske kompañia kontinúa hala’o servisu maibé mosu preokupasaun parte komunidade balun ne’ebé hetan afeta ba projeitu refere ne’ebé ekipa hala’o ona markasaun tau sinal ba uma, keos no plantasaun balun.

“Tanba ne’e maka balun iha markasaun tiha ona maibé seidauk sobu la’os katak ita boot sira lakohi sobu, lae falta ami nia obrigasaun mai fahe informasaun ba ita boot sira para depois komprende halo didiak nune’e ita bele Kopera ho estadu depois ita sobu. Ohin ita hamutuk iha ne’e atu rona didiak informasaun sira kona-ba direitu ema idak-idak nian,” dehan SEATOU.

Exelénsia SEATOU esplika, Ekipa Konjunta husi Ministeriu Obras Públikas no Terras Propriedades, hala’o fila fali levantamentu hodi rekoilla dadus ba komunidade afetadu ba uma kain 54 sira husi Nagarzu- rotunda Vila-nova no Wainiki to’o Vila-Antiga Baucau, hafoin komunidade sira bele muda sira nia sasan ka hela fatin husi alargamentu estrada ne’ebé sei kobre ba pista rua ho largura 22 metru. Tanba ne’e, governu kompromete sei hala’o koodenasaun hodi haree asuntu indeminizasaun ba komunidade ne’ebé hetan afetadu husi projeitu reabilitasaun estrada urbana husi Vila-nova to’o Vila-antiga Baucau.

Iha oportunidade ne’e Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipal Baucau Dra. Veneranda E. M. Lemos Martins, hateten ita bele ko’alia ba malu ho didiak nune’e Dezenvolvimentu ne’ebé mai dadaub labele afeta ba direitu ba ema ida nian, hanesan sidadaun tanba ita sei haree ba justiça no direitu ema ninian.

“Ha’u husu atu Komunidade sira hotu bele ko’alia nune’e ita hamutuk hadia maibé ko’alia ho maneira ne’ebe di’ak liuhusi dialogu sira, se atu tama ba dezenvolvimentu ita sei la diskute tanba dezenvolvimentu ne’e nesesidade bázika ema hotu nian, dever estadu no dever governu ninian atu lori dezenvolvimentu ba nia povu maibé ita nia kontribuisaun maka importante,” dehan PAM.

Exelénsia PAM Baucau hatutan ita boot sira nia kontribuisaun ne’e Boot tebes-tebes ba dezenvolvimentu sustentável iha infreastrutura nomós dezenvolvimentu ekonomia ne’ebé reziliente.

“Ha’u espera liuhusi dialogu ida ne’e bele motiva ita hotu atu bele kontibúi ba ita nia estrada nune’e bele sai hanesan legada ida ba aban bairua no ba ita nia oan no bei-oan sira no ita ida-idak marka istória ba ita nia rai ida ne’e, “ informa PAM Baucau.

Iha dialogu ne’e marka prezensa husi Ekipa Konjunta husi Nasionál, inklui Diretores Jerais, Sekretáriu Munisipál PIDI, Diretóres Servisu Munisipais, Delegasaun Territorial, Diretór Kompañia, APA Baucau-Vila, Komadante PNTL-Baucau, Komadante F-FDTL, Veteranus, Autoridade lokais no komunidade afetadu sira.

#Media

#GAT PAM BAUCAU 2026

Baucau: Segunda, 18 Maiu 2026

Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau, Dra. Veneranda E. M. Lemos Martins hamutuk ho Prezidente Ezekutivu BTL.Ep Sr. José Filipe Ximenes Smith, abertura konsulta públiku ba projetu bee mos iha kapitál Baucau, programa ida hala’o husi Ministeriu Obras Publika liuhosi Unidade Jestaun Projetu Bé no Saneamentu (PMU-Watsan) agora dadaun iha preparasaun implementasaun ba projetu Bé mos.

Objetivu husi Konsulta Públiku enkontru ne’e

* Hato’o informasaun kona-ba planu implementasaun no benefisiu husi projetu abastesimentu bé mos iha Kapital Munisípiu Baucau;

* Identifika no diskute impaktu sosial no ambiental ne’ebé bele mosu husi implementasaun projetu, inklui medida mitigasaun sira;

* Rekolla sugestaun,komentáriu no kontribuisaun husi parte relevantes no komunidade sira atu suporta implementasaun projetu nebé efetivu no sustentável. Partisipasaun no kontribuísaun husi Autoridade sira importante tebtebes atu garante implementasaun projetu nebé transparente pastisipativu no sustentável.

Iha oportunidade ne’e Exelensia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau hato’o breves palavras

Excelentíssimus Membrus Governu Sentral,

Administradór sira Munisípiu Baucau nian,

Autoridade lokál sira, líder komunitáriu, no

Komunidade hotu ne’ebé prezente iha fatin ida-ne’e.

Ba dala uluk, hodi beran autoridade nian, hakarak rekoñese servisu dedikadu husi ekipa téknika husi Ministériu Obras Públikas (MOP) ne’ebé ho laran-di’ak no profisionálismu, deside atu tun direitamente ba Munisípiu Baucau. “Ita-boot sira-nia prezensa iha Baucau la’ós de’it nu’udar vizita servisu, maibé nu’udar prova ida katak Ministériu Obras Públikas valoriza tebes partisipasaun komunidade no koperasaun ho autoridade lokál hodi garante katak projetu infraestrutura sira ne’ebé implementa bele responde duni ba nesesidade povu nian.

Ami agradese ba tempu, pasiénsia, no prontidaun atu rona direitamente preokupasaun sira ne’ebé ami hato’o, no ami fiar katak ho diálogu ne’ebé ita hala’o, servisu dezenvolvimentu iha Baucau sei la’o ho kualidade di’ak liu tan iha futuru.”

Hakarak hato’o agradesimentu no kumprimentu espesiál ba ita-boot sira hotu ne’ebé ho espíritu dedikasaun mai partisipa iha sesaun importante ida-ne’e. Ita-nia prezensa hatudu katak ita hotu iha interese no komitmentu boot atu hamutuk buka solusaun ba dezenvolvimentu infraestrutura bázika iha ita-nia munisípiu.

Objetivu prinsipál husi ita-nia enkontru ohin mak atu aprezenta no diskute hamutuk kona-ba Projetu Be Mos ne’ebé sei implementa iha Munisípiu Baucau. Konsulta públika ida-ne’e sai nu’udar mekanizmu fundamentál atu rona ita-boot sira-nia hanoin, preokupasaun, no sujestaun sira, hodi nune’e projetu ne’e bele responde duni ba nesesidade reál ne’ebé komunidade sira infrenta loron-loron.

Projetu ida-ne’e la’ós de’it konstrusaun fízika, maibé investimentu ida ba saúde públika no kualidade moris. Ho sistema be mos ne’ebé adekuadu, ita sei hamenus risku moras sira ne’ebé mai husi bee ne’ebé la moos, nune’e bele garante katak labarik no família sira iha munisípiu Baucau bele asesu ba bee ne’ebé seguru no kualidade.

Importánsia husi projetu ida-ne’e ba komunidade Baucau mak boot tebes, tanba bee mak elementu esensiál ba moris no dezenvolvimentu ekonómiku. Ho implementasaun projetu ne’e, ita espera katak ita sei rezolve problema falta bee mos ne’ebé durante ne’e sai preokupasaun prinsipál ba populasaun iha área urbanu no rurál sira iha Baucau, hodi nune’e bele promove dezenvolvimentu sustentável ba futuru.

Ikusliu, ha’u konvida ita hotu atu partisipa ho nakloke iha sesaun diskusaun tuirmai. Ita-nia kontribuisaun importante tebes atu garante katak projetu ne’e la’o ho susesu no benefisia duni ba povu tomak. Obrigadu ba ita-boot sira-nia atensaun no kolaborasaun, no ha’u deklara sesaun konsulta públika ida-ne’e ofisialmente loke.

Atividade nee partisipa husi Prezidente Ezekutivu BTL.Ep, Diretor Banku Mundial Iha Timor-leste, Administrador Postu Baucau-Vila, Xefe-Suku, Xefe-Aldeia, inklui mos Komunidade afetadu sira.

#Média

#GAT PAM BAUCAU 2026

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮: 𝐒𝐞𝐬𝐭𝐚, 15 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026

Ministériu Administrasaun Estatál (𝐌𝐀𝐄) Liuhusi Diresaun Nasional Toponímia Organizasaun Urbana servisu hamutuk ho Autoridade Munisipal Baucau hodi hala’o Deseminasaun kona-ba kuadru legal sira hanesan :

* Dekretu lei Nu.29/2016 13 Jullu, kona-ba rejime Juridiku toponimia no sinais tranzitu;

* Dekretu lei Nu.51/2016, 28 Dezembru, kona-ba Lisiensamentu ba Publisitaria;

* Dekretu lei Nu, 33/2008 premeira alterasaun ba Dekretu Lei Nu, 3/2024, 22 Marsu kona-ba Hijene Ordem Publika.

Objetivu husi Deseminasaun ba lei ordem Públika Rejime Juridiku, Toponímia Sinais Tranzitu, Lisensiamentu Publisitaria ne’e atu fó koñesimentu klean ba lideransa komunitaria, negosiante, Komunidade enjerál iha Munisipiu Baucau.

Iha oportunidade ne’e Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau, 𝐃𝐫𝐚. 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐫𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐄. 𝐌. 𝐋𝐞𝐦𝐨𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬, hateten, deseminasaun ida ne’e la’os atu hanorin malu maibé sosializa regra sira ne’e atu bele mantein ita nia sidade Baucau iha hijene.

Deseminasaun ida ne’e husu komunidade hotu-hotu atu soe lixu tuir nia fatin. Nune’e, ekipa husi Gestaun merkadu presiza fó notifikasaun ba vendedores no loja sira ne’ebe mak seidauk iha konsiensia hala’o negosiu hodi okupa espasu públiku liu-liu iha munisípiu Baucau.

“Ha’u enkoraja nafatin Baucau-oan liu liu emprejariu sira ne’ebé loke loja, ohin rona orientasaun indika ba implementasaun Dekretu lei sira ne’e atu ita bele kopera ho di’ak,” dehan PAM BAUCAU.

Marka prezensa iha Deseminasaun ne’e mak, Sua Exelensia Sekretáriu Estadu Asuntu Toponímia Organizasaun Urbana (SEATOU) Sr. Germano Santa Brites, Prezidente Autoridade Munisipal Baucau Dra. Veneranda E. M. Lemos Martins, Administrador Postu sira Xefe Suku, Diretór Gerais, Diretóres Servisu Munisipais, Delegasaun Territoriál, funsionáriu sira, Vendedores inklui Komunidade balun.

#Média

#GAT PAM BAUCAU 2026

See less

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮:𝐊𝐢𝐧𝐭𝐚, 7 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026-

Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau, 𝐃𝐫𝐚. 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐫𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐄. 𝐌. 𝐋𝐞𝐦𝐨𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬, abertura sorumutu koordenasaun Konsulta Sidadania OJE 2027 hodi garante Planu Asaun Anuál 2027 husi Autoridade Munisipál Baucau ne’ebé Kualidade, Inkluzivu no Responsivu.

Kumpri ba Dekretu Lei nú. 42/2025, 15 Dezembru. Ne’ebé regula husi Lei nú. 3/2025, 23 Abríl. Kona-ba Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika, partikulár iha artigu 12, númeru 1 katak “Konsulta ho sidadaun sira tenke hala’o iha nível lokál liu husi organizasaun sesaun konsulta iha munisípiu ida-idak, iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno no iha Ataúro.”

Nune’e, Autoridade Munisipál Baucau hamutuk ho liña ministeriál liu-liu Ministériu Finansas liu husi Diresaun Jerál Planeamentu no Orsamentu hodi koordena no konvoka sorumutu konsulta sidadaun, ho objetivu prinsipál maka enkoraja partisipasaun ajente sosiál no forsa ativa lokál hodi bele rona hanoin sira hodi kontribui ba prosesu pleaneamentu orsamentál ba tinan fiskál 2027.

Partisipantes sira mai husi Kompoziasaun membru Orgaun Konsellu Konsultivu Munisipál, Orgaun Konsellu Koordenasaun Munisipál, Organizasaun Feto no Organizasaun Ema ho Defisiénsia

Intervensaun Prezidente Autoridade Munisipál Baucau molok abertura sorumutu katak “konsultasaun sidadania la’ós obrigasaun legál maibe obriga ita nia partisipasaun hodi grante Planeamentu Orsamentu ne’ebé transparansia, inkluzivu no efisiénsia hodi evita gastu desnesesáriu.”

Reprezentasaun liñas Ministeriál sira ne’ebé ohin aprezenta iha Konsultasaun Sidadania mai husi: Minietériu Finansas, Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestál (MAPPF), Ministériu Obras Públika, Bee Timor-Leste, E.P (BTL), Eletrisidade Timor-Leste, E.P, Ministeriu Edukasaun no Ministéiu Turizmu no Ambiente.

Prosesu konsulta sidadaun utiliza metódu aprezenta dadus, peskiza kualitativu foku liu ba Pilar Haat: Pilar Dezenvolvimentu Kapitál Sosiál, Pilár Dezenvolvimentu Ekonomia, Pilár Dezenvolvimentu Infraestrutura no Pilár Dezenvolvimentu Instituisional. Nune’e mós diskusaun grupu hodi kaptura informasaun real husi ajente sosiál sira ne’ebé besik liu ho komunidade. Liuhusi konsulta sidadaun ida ne’e sei kontribui ba planu no prioridade envelope fiskál Autoridade Munisipál Baucau ba tinan 2027.

#Média

#GAT PAM BAUCAU 2026

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮: 𝐓𝐞𝐫𝐬𝐚, 5 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026-

Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipal Baucau, 𝐃𝐫𝐚. 𝐕𝐞𝐧𝐞𝐫𝐚𝐧𝐝𝐚 𝐄. 𝐌. 𝐋𝐞𝐦𝐨𝐬 𝐌𝐚𝐫𝐭𝐢𝐧𝐬 konvoka enkontru ordinária ho membru Konsellu Koordenasaun Munisipál hodi diskute asuntu importante sira kona-ba nesesidade komunidade.

Konovokatóriu ne’ebé fo sai husi Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau ho nia orden traballu maka hanesan:

* Sumariu ezekutivu Planu Dezenvolvimentu Komunitaria husi suku 13 iha Postu Administrativu Baucau ne’ebé aprezenta husi Administradór Postu Administrativu Baucau.

* Progressu atualizasaun dadus sistema SIGSA ne’ebé aperezenta husi Diretóra Servisu Munisipál Asuntu Organizasaun Naun-Govermentál no Organizasaun Komunitária.

* Progressu implemtasaun PNDS 2026 ne’ebé aprezenta husi Diretór Servisu Munisipál Apoiu Programa Nasionál Dezenvolvimentu Suku.

* Progresu implementasaun projetu PDIM 2026 no rekapitulasaun lista PIM 2027 aprovasaun ASPA ne’ebé aprezenta husi Diretór Servisu Munisipál Planu Integradu Dezenvolvimentu.

* Ezbosu Planu Asaun Anual 2027 ne’ebé aprezenta husi Diretór Ajensia Planeamentu Munisipál.

* Progresu atualizasaun dokumentu ofisiál no dezafiu atendementu komunidade iha Balkaun Uniku ne’ebé aprezenta husi Koordenadór Balkaun Úniku.

Molok abertura enkontru Orgaun Kolejiál ho membru sira, Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau iha nia intervensaun hatete katak “Uluk na-na’in hakarak hato’o ba ita boot sira katak, hanesan Baucau oan ita orgullu no louva ba ita nia oan estudantes husi ESSA Juniór ne’ebé hamorin ona Baucau iha mundu internasionál tanba foti premiu lima, iha kompetisaun Matemátika hanesan primeiru lugár ne’ebé kompetisaun ne’e rasik ho lian Ingléz iha nasaun Kamboja ne’ebé hola parte husi nasaun 26. Iha semana hirak ba kotuk ita mós hetan vizita husi feto Parlamentarian Austrália aleinde enkontru ho Autoridade Munisipál Baucau ho Rede Lider Feto, sira mós hala’o vizita ba suku Bahu hodi haree projetu Bee moos ne’ebé implementa husi PNDS, ne’e hatudu katak Baucau husi liur ema haree hetan ona ba rezultadu servisu ne’ebé ita prodúz. Tanba ne’e, dedika an ba ita nia servisu, kontinua haforsa koordenasaun no komunikasaun.”

Hafoin remata aprezentasaun iha sesaun diskusaun membru Orgaun Konsellu Koordenasaun Munisipál hato’o mós kestaun sira kona-ba Balkaun Úniku, kada loron atende de’it ema na’in 50 sujere atu aumenta númeru no fo mós prioridade ba populasaun ne’ebé hela iha área remotas.

Rekomendasaun pertinente mós husi membru sira kona-ba Planu Asaun Anuál 2027 haforsa iha indikadór liu-liu konsentra iha markadór jéneru tanba tinan kotuk ita hetan rekomendasaun husi membru KRO (Komisaun Revizaun Orsamentu) ne’ebé espesífiku no prinsipál oituan liu kompra ho Naun tarjetu maka barak.

Molok remata enkontru, Exelénsia Prezidente Konsellu Koordenasaun Munisipál lidera meza no husu ba membru sira atu halo votasaun ba aprezentasaun tantu mós pareser no rekomendasaun sira liu husi aprovasaun ho votasaun parsiál no globál ho rezultadu afavór 72, abstensaun zero no kontra zero.

#MÉDIA

#GAT PAM BAUCAU 2026

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮 𝐒𝐚𝐛𝐚𝐝𝐮, 2 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026-

Sua Exelénsia Ministra Edukasaun, Dra. Dulce de Jesus Soares, akompaña husi Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau Dra. Veneranda E.M. Lemos Martins, abertura Sesaun Apresentasaun rezultadu teste EGRA ( Early Grade Reading Assessment) no EGMA ( Early Grade Mathematics Assessment) ne’ebe hala’o husi ekipa Pedagójika husi Ministeriu Edukasaun ba estudante sira iha eskola iha munisipiu hotu.

Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau Dra. Veneranda E.M. Lemos Martins hato’o agradese ba Sua Exelenisa Ministra Edukasaun ho Nia ekipa tomak neebe fo nafatin tempu hodi halo Atividade ida nee iha Munisipiu Baucau. L husu atu manorin nain sira presiza atu partisipa ho diak no rona hodi halo tuir divulgasaun no informasaun sira Kona ba edukasaun nian tamba manorin nain sira mak resposabiliza ba estudante sira nia futuru.

Iha oportunidade ne’e mos Prezidente Autoridade Munisipál Baucau hakarak kongratula ba

Estudante sira husi EBC Santo Antonio Baucau ne’ebe lori Timor-Leste Nia naran hodi ba tuir kompetisaun iha Cmbodia hodi hetan primeiru lugar liuhosi abilidade estudante sira nian neebe mak hetan husi manorin nain sira.

Tamba ne manorin nain sira buka atu aprefesua idak-idak nia an ba atu ita hotu tau edukasaun ass liu Tamba ita mk prepara labarik oan sira husi karaik ba leten.

“Ha’u Husu ba dirijenti hotu-hotu iha edukasaun atu fó liman ba malu fó laran ba malu atu hametin Baucau ida deit, Edukasaun ita nian edukasaun laos grupu Ida nian ita hotu hamutuk tau neon hodi hodi hateten ba munsipiu sira seluk katak ami Baucau mós bele”

#Média

#GAT PAM BAUCAU 2026

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮: 𝐒𝐞𝐠𝐮𝐧𝐝𝐚, 4 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026-

Autoridade Munisipál Baucau, liuhusi Sekretariu Planeamentu Investimentu Dezenvolvimentu Integradu, Sr. Eduardo Filipe Ximenes, hamutuk ho Sekretária Asuntu Sosial Organizasaun no Komunitária, Sra. Maria C. Viegas, ne’ebé reprezenta Exelénsia Prezidente Autoridade Munisipál Baucau simu Estudante husi Universidade Da Paz (UNPAZ) ne’ebe sei hala’o Pratika Aprendizajen Kampu( PAK) iha Munisipiu Baucau.

Programa Pratika Aprendizajen kampu ne’e sei realiza minimu fulan 2, programa estájiu(PAK) ne’e implementa bazeia ba kurrikulu UNPAZ nian ho kréditu 6, ne’ebé realiza kada tinan nu’udar rekezitu ida ba estudante semestre lima (5) sira molok hakat ba semestre Ne’en(6).

Estudante sira ne’e presiza aprende envolve a’an liuhusi prátika iha sosiedade hodi aplika teoria ne’ebé aprende ona no tau ba prátika tuir moris reál ne’ebé akontese iha komunidade nia leet hodi nune’e estajiadu/a sira bele apár teoria ho prátika iha sosiedade.

Estudante sira ne’e sei hala’o sira Nia prátika aprendizajen kampu iha suku no aldeia tuir idak-idak nia fatin moris hodi tulun indentifika on inventariza dadus tuir disiplina siénsia ne’ebé sira aprende.

Iha oportunidade ida ne’e Sekretáriu Planeamentu Investimentu Dezenvolvimentu Integradu, Sr. Eduardo Filipe Ximenes hateten lori AMB nia naran hato’o bemvindu ba alin estudante sira hotu ne’ebé mak sei halo estajiu prátika iha nunisípiu Baucau.

“Tanba imi mai ne’e lori Universidade nia naran la’os individu tan ne’e husu atu tane-as almamater UNPAZ ninian ne’ebé ke ema barak sakrifisiu ba eskola ida nee” hateten Sekmu PIDI.

Aleinde ne’e Sekretária Munisipál mos hato’o hela mensagem ba estudante sira atu bele servisu hamutuk ho komunidade sira no labele halo problema iha fatin ne’ebé halo prátika ba .

#Média

#GAT PAM BAUCAU 2026

𝐁𝐚𝐮𝐜𝐚𝐮:𝐒𝐞𝐠𝐮𝐧𝐝𝐚, 𝐌𝐚𝐢𝐮 2026-

Autoriadade Munisipál Baucau Simu Estudante nain neen kompostu husi feto lima no mane nain ida, hamutuk ho professora ne’ebé maka akonpaña sira hodi ba partisipa iha International Creativity and Innovation Award (ICIA) iha Cambodia.

Reprezentante Exelénsia Prezidente Autoridade III Sekretaria Munisipál dos asuntos Sociais e as Organização Comunitaria Sra. Maria Celestina Viegas hateten lori Prezidente Autoriadade no estrutura munisipál nia naran hatoo apresiasaun no parabéns ba estudante nain 6 ne’ebé maka manan iha kompetisaun ida ne’e, parabéns mós ba manorin nain sira hotu no agradese mós ba inan aman hotu nia suporta

“Ba oin hakas-an liutan hodi kontinua foku iha aprendizajen lor-loron nian iha eskola, tanba futuru Baucau nian iha imi-nia liman” hateten III Sekretaria

Tuir kompetisaun ICIA ne’e, Timor-Leste kompete hamutuk ho nasaun sira seluk liuhosi kompetisaun ne’e eskola lubuk mak partisipa inklui EB Catolica St. Antonio Teulale Baucau , ho projetu “Estatístika Husi Resiklajen Oinsá atu buka moda, Mediana No Média Husi Sasán Garaffa Matan, Paulitu Ai-Kesak No Gabus,” projetu ida ne’e hatudu oinsa bele integra materia resikladu ho objetu matematika hodi fó solusaun kretivu no sustentavél, orgullu boot manán medalla Bron, Specially Award, medalla Titanium no Grand Award

Reprezentante estudante mós hatoo sira-nia agradesimentu uain no liafuan murak ba partisipasaun hotu- ne’e maka fó apoiu maximu ba sira molok tuir kompetisaun iha Cambodia.

“Ohin loron ida ne’e laos de’it kona-ba manan, maibe kona-ba dalan naruk ne’ebé maka ami liu hamutuk, hamrik iha ne’e hanesan prova katak servisu maka’as, konfiansa ho espiritu la halo ita lakon, vitoria ida ne’e laos ami nian mesak, ida ne’e mak di’ak ba ema hotu ne’ebé sempre fo apoiu, halo orasaun no tau fiar ba ami” hateten estudante

Partisipa simu Estudante EBC St. António Teulale, Diretór Casa Comunidade SDB, Professores, II Komadante PNTL, Vice Presidente CCITL, Diretores Munisipais inklui inan aman husi Estudantes.

#Média

#GAT PAM BAUCAU 2026

© 2026 Autoridade Munisípiu Baucau